Kaljo Põllu (Estonian 1934 - 2010) Jõuvanker

Popkunstist 1960ndatel ja neopopist 1990–2000ndatel haaratud Kaljo Põllu reageeris nii oma varasemas kui ka hilisemas loomingus ühiskonnas toimuvale. Läikiv, kõrghoonet peege

Heldusviibe. 2002. Õli. Lõuend. 96.2 x 144.5 cm. Popkunstist 1960ndatel ja neopopist 1990–2000ndatel haaratud Kaljo Põllu reageeris nii oma varasemas kui ka hilisemas loomingus &#

Kaljo Põllu 1960. aastate looming on läbi uuritud ja muuseumidesse talletatud, kuid hilisemas loomingus naasis ta selle juurde uutmoodi, olles haaratud neopopi lainest. Neiu ameerikalik kuju

Oma metsotintosarjades püüab Kaljo Põllu rekonstrueerida meie muistsete eellaste maailmapilti. Sari “Kirgastumine” (47 teost) on loodud aastail 1991-1995. Maad on algsetes m

Üks Kaljo Põllu popkunstist ja assamblaažist mõjutatud objektidest- ready made’idest , milliseid ta tegi 1960.aastate teisel poolel ja 1970.aastate algul ning mis järgne

Op-sümmeetria. 1966. Graafika (Linoollõige). Km 34.8 x 41 cm. Lm 40.7 x 49.6 cm. Suurus raamiga: 55.8 x 60.7 cm. Kaljo Põllu oli Tartu Ülikooli kunstikabineti juhatajana aastail 19

Op-tasakaal. 1966. Graafika (Linoollõige). Km 36.8 x 36.5 cm. Lm 54.7 x 41.7 cm. Suurus raamiga: 58.5 x 56 cm. Antud leht on unikaalne näide Kaljo Põllu op-perioodist.

Tuli, maa, õhk, vesi – nende nelja elemendiga on kunst ikka tegelenud. K.Põllu on püüdnud kujutleda oma teadmiste näjal ürgajaloost ja kultuuriantropoloogiast inime

Maailmatelg. 2003. Õli. Lõuend. 89.3 x 134.5 cm. K.Põllu on alates 1970-ndatest otsinud oma loomingus kujundlikke vasteid eelajalooliste soomeugrilaste maailmapildile. Ühe vaste ku

Maailmakõiksuse kuulatajad. Sarjast "Taevas ja Maa".1991. Värviline metsotinto. Paber. Plm 43 x 61.7 cm. Lm 55.5 x 71.9 cm. K.Põllu kolmandas suures metsotintosarjas Taevas ja maa (1987

Esimene mõte seda pilti nähes kandub vabamüürlusele. Kõikenägeva silma vaateväljas on kõik , mida kätkeb maailmaruum. Tasub tsiteerida Ants Juske artiklit

Pärast suure populaarsuse omandanud suurt metsotintosarja “Kodalased” (1973-75) sündis järgmisena 65-leheline sari “Kalivägi” (1978-1984), mis püü

Inimene maailmakõiksuses. 2003. Õli. Lõuend, kleebitud papile. 57.9 x 67.6 cm. Kõiksuse ees käe avatud suu ette tõstnud inimene meenutab laotuse ees põlvitavat inime

Mina, inimene. Sarjast “Taevas ja maa”. 1990. Graafika (Värviline metsotinto). Km 58.6 x 45.5 cm. Lm 69.7 x 55.4 cm. Suurus raamiga: 79.5 x 65.3 cm. Kõiketeadva jumaluse silma al

Vari. 2001. Õli. Lõuend. 117.5 x 102.3 cm. Alates 1970. aastatest on Kaljo Põllu looming valdavalt pühendatud soome-ugri rahvaste maailmavaatele. Oma graafikas käsitletu

Lõputu maailmade ruum. 2002. Õli. Lõuend. 131.3 x 97.5 cm. Soome-ugri rahvaste folkloori ja kultuurilise pärandi tundmine omas Kaljo Põllu meelest suurt tähtsust ka kaasa

Käed. 1969. Õli. Papp. 50 x 69.2 cm. Kaljo Põllu oli pidevas muutumises loovkunstnik ning eesti kunstielu võimas uuendaja ja teoreetik. Kutsumuselt oli ta õppej&otilde

Viljastav tuul. Sarjast “Taevas ja maa”. 1987. Värviline metsotinto, paber. Lm 55.1 x 74.5 cm. Plm 44.1 x 64.7 cm. Kaljo Põllu korraldas etnograafilisi uurimisreise soome-ugri ja

Teos on söövitatud kujutisest suuremale plaadile, mille jälg on ülal ära lõigatud. Looduslähedase partii ühendamine geomeetriliste või fotosöövit

Valgust! 2000. Õli. Lõuend. 101 x 117.5 cm. Maa kohal on ühel pool päike, mida toetavad looja käed, teisel pool öine taevas vanakuu ja tähtedega, nende vahel sin

Jumalate hukk. Sarjast “Taevas ja maa”. 1989. Värviline metsotinto. Paber. Lm 56.1 x 69.6. Plm 47.5 x 61 cm. Nii nimetas Richard Wagner oma saksa keskaegsest kangelaseeposest “N

Arbuja käsi. Sarjast “Taevas ja maa”. 1990. Värviline metsotinto. Paber. Lm 56.7 x 71.7 cm. Plm 44.3 x 59.7 cm.Sari “Taevas ja maa” valmis aastail 1987-91 ja sellesse

Eesti maastik.1984. Metsotinto. Paber. Plm 33.6 x 44.7 cm. Esimene „Eesti maastik“ sündis 1972. aastal ning oli friisilaadne, kujutades pilvi maastiku kohal. Sarja lehtedes näeb

Poseerimas.1990. aastate lõpp. Õli. Valge lõuend. 130 x 89.5 cm. 1970. Tammik tuli eesti kunsti 1970. aasta paiku Tartu Ülikooli kunstikabinetis Kaljo Põllu ümber tekkinu