Richard Uutmaa (Estonian 1888 - 1934)

Lõuna-Eesti maastik. 1971. Õli. Lõuend. 73 x 100 cm. Võrreldes käesoleval oksjonil esitatud R.Uutmaa Viljakoristamisega (1955) on lõikusaegne Lõuna-Eesti maastik tol

Viljakoristamine. 1955. Õli. Pruun papp. 34.7 x 49.9 cm. Laad on veel detailideni viimistletud nagu 1940.aastate lõpu-1950.aastate alguse töödes – osalt teema pärast. V&

Eisma. Tee randa. 1973. Akvarell. Guašš. Paber. Lm 50.5 x 73 cm. Põhjaranniku koduseid motiive maalis kunstnik ikka ja jälle erinevas käsitluses ja koloriidis, nii et need m&#

Altja. Rannaäärne tee. 1976. Akvarell. Guašš. Paber. Lm 43 x 64 cm. 1970.aastad olid Uutmaa kui akvarellisti kõrgaeg, mil ta maalis end selle ala tippmeistrite hulka. 1975.aas

Angla tuulikud. 1975. Akvarell. Paber. Vm 49.5 x 69.8 cm. Angla viis tuulikut ei ole korraga pildile mahtunud. Nelja tuulikut on ta kujutanud ka 1960. ja 1976.aasta õlimaalidel. 1958. ja 1960. aa

Teos on fikseeritud monograafias “Richard Uutmaa.Armastades Eestimaad” (Tln. 2008, lk. 310, nr. 126). See on maalitud kargetes sinkjasrohelistes toonides. 1940. aastatel ilmnes Uutmaal sag

Teos on reprodutseeritud monograafias “Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad” (Tln. 2008,lk. 263, kataloogis A 56,lk.323). Umbes samamoodi oli kunstnik oma noorusaegset kodu Altjal kujutanu

Teos on fikseeritud monograafias “Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad” (Tln. 2008, lk. 319, A 10). See üldistavas käsitluses maastik oli augustikuisele Eestile tollal iseloomuli

Üks kunstniku hilisloomingu suurejoonelisemaid natüürmorte, harmooniline oma värvirikkuses, maalitud hea hooga, vahel pintslivarrega kergelt vorme markeerides. Omamoodi hommage Eisma suvekodu aial

Vahimaja. 1907-1914. Õli, papp. 68 x 99.8 cm. Teos kuulub kunstniku varasemasse loomejärku enne koos Peet Areniga tehtud Krimmi-Saksamaa reisi, aastatel, mil ta õppis Peterburis (1907-0

Teos on fikseeritud monograafias “Richard Uutmaa.Armastades Eestimaad” (Tkn. 2008, lk. 323, A 112). Viru värav (õieti eelvärav) on kunstis üks populaarsemaid vana Talli

Teos on fikseeritud monograafia “Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad” kataloogiosas (Tln. 2008, A 133). Richard Uutmaa viimaste eluaastate värvisäravad akvarellid on maalitud kv

Teos on reprodutseeritud monograafias “Richard Uutmaa.Armastades Eestimaad” (Tln.2008, lk.268; monograafias kataloogiosas A 107,lk.323). Oli eksponeeritud R.Uutmaa isikunäitusel eesti

Rand kuivava võrguga. 1938. Õli. Lõuend. 48.9 x 57 cm., Heledas mahedas gammas töö on tüüpiline Uutmaa loomingule pärast “Pallase” lõpetamist 1

Tuli, maa, õhk, vesi – nende nelja elemendiga on kunst ikka tegelenud. K.Põllu on püüdnud kujutleda oma teadmiste näjal ürgajaloost ja kultuuriantropoloogiast inime

Esimene mõte seda pilti nähes kandub vabamüürlusele. Kõikenägeva silma vaateväljas on kõik , mida kätkeb maailmaruum. Tasub tsiteerida Ants Juske artiklit

Tee tallu. 1963. Õli. Lõuend. 49 x 69 cm. Richard Uutmaa lõpetas Pallase 1935 Nikolai Triigi meistriateljees. 1938. aastal Tartu Ülikooli juures õppides sai joonistus- ja joon

Natüürmort sinise kruusiga.1929. Õli. Lõuend. 75.2 x 65.7 cm., Richard Uutmaa lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallas 1935 Nikolai Triigi meistriateljees. Ta sai 1938. aastal

Meri.1958. Õli. Lõuend. 50.5 x 70 cm. Richard Uutmaa ja tema abikaasa Linda kuulusid G.Ernesaksa tutvusringkonda. Keegi on maha tõmmanud sõnad “Euterpe altaril” pü

Maailmatelg. 2003. Õli. Lõuend. 89.3 x 134.5 cm. K.Põllu on alates 1970-ndatest otsinud oma loomingus kujundlikke vasteid eelajalooliste soomeugrilaste maailmapildile. Ühe vaste ku

Vaikelu sirelitega. 1944. Õli. Lõuend. 42.5 x 42.5 cm. Richard Uutmaa oli tugeva romantilise kallakuga kunstnik, kes võimendas looduse värvikust ja meeleolukust. Seda võib t&#

Natüürmort päevalilledega. 1972. Õli. Lõuend. 65 x 80 cm. Richard Uutmaa oli tugeva romantilise kallakuga kunstnik, kes võimendas looduse värvikust ja meeleolukust.

Popkunstist 1960ndatel ja neopopist 1990–2000ndatel haaratud Kaljo Põllu reageeris nii oma varasemas kui ka hilisemas loomingus ühiskonnas toimuvale. Läikiv, kõrghoonet peege

Pärast suure populaarsuse omandanud suurt metsotintosarja “Kodalased” (1973-75) sündis järgmisena 65-leheline sari “Kalivägi” (1978-1984), mis püü